22. 08. 2017 06:23  

  Noppeid pulmalehest... trüki leht

Miks me arvame, et Kreutzwaldi muinasjutust pärit Kullaketrajad just Linakuninga tütred on?

Lina - Eestimaa kaotatud kuld?
Iga inimene sünnib ja sureb linade vahel. Oma elu jooksul kulutab ta palju linu, käterätikuid, padjapüüre, laudlinu, kardinaid... Aga see on väike osake linase lõnga ja kanga kasutamisvõimalustest. Kogu maailmas muutuvad üha populaarsemaks väga tervislikud kuumade suvepäevade leevendajad - linased särgid, ülikonnad, kostüümid, mütsid, sokid. Üha suurem nõudlus on tekkinud linaste spordiriiete, eriti idamaiste spordialade nagu karate ja judo rõivaste järele.
Linakiu kõrvale võib samaväärsena panna linaseemne ? väärtusliku linaõli ja ?koogi tooraine. On aja küsimus, millal meie looma- ja linnukasvatajad taasavastavad Oomega-3 rasvhappeid sisaldava energiarikka proteiinsööda.
Inimesed hakkavad tõsisemalt mõtlema oma tervisele ja ülikallite tablettide asemel püüavad oma külmkappi soetada pudelikese külmpressimise teel valmistatud linaõli, mis on tõhus ravim paljude haiguste puhul. Sealhulgas reumatoidastriidi, maohaavade, kõhukinnisuse, südame-veresoonkonnahaiguste ja kõrgvererõhktõve puhul.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste abiga on välja töötatud uued, ökoloogiliselt puhtad materjalid: põllumajanduse tarvis loorid, mult?id ja kasvupinnased; ehituste jaoks isolatsiooni-, viimistlus-, immutus- ja puhastusmaterjalid; täite- ja ehitusmaterjalid mööbli-, auto- ja lennukitööstusele.
Kas oskab keegi nimetada mõnda teist nii laialdase kasutusalaga põllukultuuri, mille kasvatamiseks on maailma parimad looduslikud tingimused Kagu-Eestis, ja mille hind on võrreldav kulla hinnaga...
Meie kauged esivanemad oskasid lina väärtust hinnata. Aastatel 1855-1888 kasvatati Eestimaal lina ca 56 000 ha-l; 1920 - 1940 püsis lina kasvupind 30 000 kuni 35 000 ha piires. Veel 1988. aastal kasvatati lina 6800 hektaril. Tänaseks on Eesti linapõllud kokku kuivanud. Meie linavabrikud ostavad aastas tuhandeid tonne linakiudu riikidest, kus linakasvatust riik ise, mõnel puhul ka Euroopa Liit, tublisti toetab. Me ostame lina ka Lätist ja Leedust.
Teadlaste uurimistöödele tuginedes on välja arvestatud, et inimeste ja loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks peaks Eestis lina kasvatama vähemalt 25 000 hektaril. Tagasihoidlikumadki arvutused ja prognoosid näitavad, et 15 aasta jooksul on võimalik Eestimaal välja arendada 5,6 - 6 miljardi kroonise netokäibega linasektor. See loob juurde vähemalt 1000 uut töökohta ja annab täiendava sissetuleku peaaegu 4 000-le põllumehele.
Head inimesed! Valitsejad ja ametnikud! Põllu- ja ärimehed! Eestlased on ikka linatuludest ostnud endale päriseks talukohti ja põllutehnikat, koolitanud lapsi, andnud tütardele kaasavara ja poegadele raha uute ettevõtete alustamiseks.
Lina ei ole ega saa olema nostalgia. Lina on meie homse päeva Nokia. Lina läheb seistes kullaks, väidab rahvatarkus.

Jüri Varik
Eesti Linaliidu esimees

Miks tseremooniameister noorpaaridele haldjasuhtest jutlustab?
Inimesed elavad mitut moodi.
1. Haldjasuhetes ? põhiline teineteisele andmine, kinkimine. Inimesed on teineteisele abiliseks (abielu).
"Arhailises ilmas" ongi haldjas abiline, hoidja. Üks pluss üks on seal rohkem kui kaks.
2.Nn. kaubalised suhted on üles ehitatud vastastikusele kohustusele ja üks pluss üks võrdub kaks, sest seal pole haldjat. Saadakse samavõrra kui antakse, kui heal juhul on tegu ausa ja võrdväärse kohusetäitmisega.
3.Üks pluss üks võib olla vähem kui kaks. Seda siis, kui inimesed tahavad vaid saada, olemata valmis seejuures midagi vastu andma. Teist inimest kasutatakse lihtsalt ära ehk röövitakse.
]NB! üks pluss üks võrdub kolmega ainult siis, kui andmine domineerib saamise üle. Koos "hautakse välja" haldjas. Mees ja naine pole siis vaid teineteise hooleks ja hoida, neid hoiab ka haldjas. Inimese rahulolu selliste suhetega on väga suur.

Loe kõigest lähemalt Argo Moor "Hingepuu" Kirjastus Elmatar 1998


Miks kuninglikel läbirääkimistel tammikust kõneldakse?
Vastuse saame kogumikust "Võrumaa". Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus on välja antud Tartus 1926 aastal Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse poolt.
Sealt võib leheküljel 44 lugeda järgmist: "Tamm esineb rohkemal arvul Võrumaal kolmes rajoonis: 1) Kanepi kihelkonnas (Erastvere mtsk. piirides), 2) Lasva ümbruses ja 3) Rogosi ümbruses ning peale selle hajusalt ka Vaadimäe ja Karnaski metsas Räpina kihelkonnas. Ka nendes rajoonides leidub tamme peaasjalikult üksikute puude näol rohkem põldudel, harvemini aga metsades (Lasva).
Eranditena esinevad aga ka vähemad mõnekümne-puulised salgad (Rogosi mõisa juures "Jaani varik" - kruusaseljakul).
Varemail ajul on Lasva mõisa juures olnud ka suurem (umbes 100 ha) tammik. 20-25 aasta eest kui tammiku omanikul käsil oli Tartu külje all asuva Raadi lossi ja pargi ümberkorraldamine, raiuti tammik maha ja suurem osa maast roogiti põlluks.
Jämedaim Võrumaa tamm asub Kanepi kihelkonnas Kuku talu maal (1 km Karste mõisast eemal, Kooraste vallas). Selle ümbermõõt on 1,3-e meetri kõrgusel 6,34 m, 25 cm kõrgusel 7,05 cm ja 2 m kõrgusel 6,90 m."

Mida teame oma mängupaigast - Väimela mõisast?
"Väimela (saks. Wäimel) mõis, rahvasuus ka Väimera, asub kirikust 20,6 km:it lõunas ja Võru linnast 7 km, rdtj:st 9,8 km põhjas.
11. detsembril 1744 kinkis keisrinna Elisabeth osa endise Kirepi lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestu?ev-Rumin'ile, kes selle juba 1749. aastal edasi müüs Charlotte Amalie von Müller'ile ning ta kolmele tütrele. Jagamisel võttis ema omale 10 1/8 adramaad, vanem tütar sai Võru nimelise osa, keskmine tütar Joosu ja noorem tütar Tilsi nimelise osa. 1757. aastal müüs ema oma osa keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müller'ile, kes selle kahe aasta pärast müüs Suur- ja Väike-Väimela nime all ühes Varbuse karjamõisaga von Schulmann'idele. Oli hiljemini parun Rehbinder'i, von Richter'ite ja viimati 1870. aastast alates Löwen'ite käes, kellelt riigistati 1919. Ääremaad plaanistati ja jagati. 1920. aastal jäi mõisa süda põllutöökoolile, mis 1922. aasta sügisest saadik asub uuesti ülesehitatud kolmekordses härrastemajas, kuna vana härrastemaja - osalt kahekordse kiviehitise - 1919.aasta jaanuari lõpul põlema süütasid taganevad enamlased."
Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926 lk. 246

Väimela mõis - Korrapärase planeeringuga terviklikult säilinud mõisaansambel. Varasemad teated mõisast 1590. Richterite ajal ehitatud härrastemaja ja sellega kaaristu abil ühendatud etteulatuvad tiibhooned loovad 18. saj. lõpu - 19. saj. alguse traditsioonilise auhooviga mõisasüdamiku. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline. Kompleksi on hiljem ümber ehitatud ja taastatud (tulekahjud 1919 ja 1950.a.-il). Tänaseni säilinud historitsistlik-eklektiline väliskujundus pärineb põhiliselt 19.saj. II p., osal. ka 1920. a-te algusest. Peahoone esifassaadi liigendab astmikfrontooniga keskrisaliit.*
Väimela mõis - Tagakülje terrass-treppi flankeerivad risaliite imiteerivad väljaehitised. Dekooriks on peamiselt varaklassitsistlikud kujunduselemendid: pilastrid, medaljonid, girlandid, tilgutid. Kolmnurkfrontooniga keskrisaliitidega tiibhoonete fassaadidel on kannelüüridega pilastreid, krohvrustikat, hammaslõiget, laineornamenti.
Härrastemaja ja järve vahel on laskuvate terrassidega kujundatud regulaarpark. See jätkub mööda järve kallast vabakujunduslikuna ning on kõrvalhoonetele taustaks.*
Väimela mõis - Ansamblituumiku sümmeetriateljel paiknevad vastakuti ait-kuivati ja tall-tõllakuur . Need on klassitsismiperioodi mõisaarhitektuurile tüüpilised, omavahel sarnased: krohvitud massiivsed kiviseinad, poolkelpkatus, esiküljel kaaristu. Ülejäänud paarkümmend kõrvalhoonet- tööhobuste tall, vankrikuur, moonakamajad, aednikumaja, meierei, viinavabrik, laut jt. - ümbritsevad tuumikut vabalt. *

* - "Eesti arhitektuur" Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1999
 
[ Tagasi ]
 
QA  
Papa Kreutzwaldi Õueteater MTÜ © 2002-2017
Kreutzwaldi 31, 65609 Võru
oueteater.vorulinn.ee oueteater@hot.ee